Küll aeg on ikka lennanud! Alles sai varbaid vees solistatud ja nüüd hakkab september otsa saama. Täiesti uskumatu! Ja selline blogimisauk ka veel – ma pole vahepeal üldse eriti arvuti taga viitisinud rohkem kui tööasjus vedeleda.
Käisime Mikuga suvel nii mõnelgi pool ringi, loodetavasti jõuan millalgi ka fotosid neist käikudest siia üles riputada. Viimane ja ühtlasi pikim reis sai otsa just nädala eest, kui jõudsime tagasi Lapimaa sügisest. Sedapuhku tabasime pakku ja kõik oli tõesti uskumatult kaunis ning värviline. Püsige lainel, pilte on palju :)
Täna oli sellepoolest tähtis päev, et Mikk käis esimest korda seenel. Nüüd on siis ametlikult tegu Seene-Mikuga. Tegelesime traditsioonilise sügiskorilusega Kaberneeme ranna lähedal kenas metsas. Vihma sadas täpselt seni, kui hakkasime tagasi sõitma aga see oli vaikne sadu ja ülearu märjaks me ei saanud ning kõik olid käigu üle rõõmsad. Seeni saime küll, põhiliselt männikaid aga ka puravikke eksis sekka.
Ja lisaks sellele õnnestus Kalevi-Liiva kandis Mart Johansoni auto ilgest mudamülkast välja tõmmata. Meil on väga tubli auto. Siin Jumpy seisabki meie Lapimaa öömaja ees, väga vapper reisikaaslane – poole elamist veab virinata kaasa! Ja rooli taga on juba natuke bussijuhi tunne :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar