teisipäev, veebruar 28

s-tähega tõbi

Mälu üle ei saa ma küll uhke olla (enda oma loomulikult). Kas varajane seniilsus või puberteedi tüsistused aga no lihtsalt lähevad asjad meelest. Sestap püüangi vähemalt oma seiklused koos Mikuga pisitasa kirja panna. Kahju ju, kui vaatan ükskord oma suurele, habetunud pojale otsa ja sugugi ei mäleta, milline ta 25 aastat tagasi oli. Tädi Kukliga on just see jama, et mitte ei tule meelde, milline titt ta oli. Armas, seda loomulikult! Aga esimene samm ja esimene sõna ja mis verstapostid kõik veel. Arhiveerimine on edu pant ja ma püüan anda endast parima (kuniks Miku kussub).

Kommentaare ei ole: