tehnoülevaatus

Taas kord käisime koos Mikuga mõõtmas ja kaalumas. Õnneks ei huvita minu kasvukõver enam kedagi (vähemalt meditsiiniasutuses mitte). Miku pikkuseks saadi 81,5 cm ja kaaluks 10,5 kilo. Arstitädi arvas, et eks ikka üks suur mees siit sirgub. Silmnähtavalt ta enam ei kasva aga samas kipuvad ikka riided napiks jääma, peab ilmselt jahedama režiimiga pesema (riideid mitte Mikku).
Pea ja rinna ümbermõõt täheldati samuti üles aga mu mälumaht ei võimaldanud nende salvestamist. Ning jõhkruste tipuks tehti talle käsivarde vaktsiini-sutsakas. Kuna pidin Miku arsti juurde mineku puhul ennetähtaegselt üles ajama, siis pröökas ta iga protseduuri juures ning 5 hamba demonstreerimine tundus süstimisest hullem olevat. Võibolla on tal väike kompleks, et kõigil teistel suu hambaid täis ...
Kui arstitädi küsis, kas Mikk samme ka juba teeb, tegime vanamaga imestusest suured silmad: heldeke, ta ju jookseb juba. Ja arstitädi ikka küsis kahtlustavalt, et kas õues ka. No mismoodi siis õues ilma saab? Aga kui arstitädi uuris jutu kohta, pidime tunnistama, et me ikka veel ei ole seda keelt omandanud milles Mikk suhtleb ning panused sellele, et esimeseks sõnaks saab auto, vahepeal kasvavad ja siis taas kahanevad.
Miku lemmiklauseks on hetkel:
diidl daadl daadl diidl ning kergelt saab sisust aimu intonatsiooni jälgimise abil. Nimelt võib see lause tähendada: "kohe lõpetada minu ahistamine selle riidetükiga" "otsekohe alustada toidu ette kandmist" "viivitamatult tõsta mind peeglikapi servani, et saaksin vanama prillid võtta".
Pärast tehnoülevaatust läksime Männi parki ilusat ilma nautima ja uusi rajatisi proovima. Mikule imponeerivad endiselt eriti need puupakud, millega mänguväljakutel liiva-ala piiratakse. See on mõnus madal aed, millest edasi-tagasi üle ronida. Natuke libistati liumäel ja natuke kõhutati liival. Jalutuskaaslasteks olid meil kaks uskumatult kaunist neidist (vanama sõbranna Marje lapselapsed), kellest pisema puhul saime imetleda, kui tillukesed võivad 4 kuuse tidriku jalad olla ja suurema puhul, kui peene daami kombel võib 2 aastaselt end ülal pidada. Mikul olid ilmselt juba sündides suuremad jalad ja peenest kombekusest ei saa ta mõhkugi aru. Hoopis parem on aeleda ja turnida. Loogiline.