kangus kasvab

Mikul on varem ka olnud selliseid perioode, mil hommikupuder heakskiitu ei leia aga eks ta läheb tugevamaks ja kangemaks ja protest hakkab aina rohkem kodakondsete kuulmisele. Tüüp nimelt keeldub hommikuti söömast ja tühja kõhu tõttu on vihane nagu herilane ning kriiskab iga natukese aja tagant. Tavaliselt murdub temas miski enne õueminekut ja siis laseb ta pudru endale sisse kühveldada ning muutub jälle lõbusaks poisikeseks. Eile tundus asi üsna kriitiline ja ma seadsin valmis isegi piimapudeli – tema uinumiseelse lemmiku, millele ta kunagi vastu ei suuda panna. Viimasel hetkel enne õue tarvis rõivastamist läks aga nagu alati, ehk siis sõi Mikk pudru ära, nägi seepeale piimapudelit ja tõmbad selle ka veel rindu.

Küll vanama kiitis, kui tüüne ja korralik poiss Mikk õues oli – ei jooksnud eest ära ega pugenud heki taha peitu. Laskis end vanama süles kiigu peal õõtsutada, muutudes aina pehmemaks ja raskemaks, kuni vanama väntsas ta lihtsalt vankrisse ning uni võttis oma. Selle kõhutäie peale magas Mikk õues kella poole seitsmeni õhtul (kokku 4,5 tundi), mis muidugi kompenseerib hommikuse kõrvanärvutuse. Ja elu on jälle lill.