Miku armastab käia köögisahtlites "krattimas". See pole ju mingi ime, eks need köidavad kõiki väikseid inimesi. Suurema jama ärahoidmiseks laseme sahtlite käepidemetest liistujupi läbi ja ühes tükis ta neid veel avada ei jaksa.
Aeg-ajalt ununeb liist siiski ja Mikk on kohe jaol.
Ühes alumistest sahtlitest hoiab vanama oma sibulavaru, mis on võimalusel kohe Mikul näpus. Vanama püüdis neid ikka tagasi toppida aga täna otsustas ühel lahtise koore ära võtta ja sibula puhtaks pesta ning andis Miku kätte. Et las vaatab ja uurib ja proovib hambaga ja küllap jätab siis järele. Praeguseks hetkeks on Mikk sibulale juba üsna suured augud sisse "uurinud" ja lehkab ise kangesti. Tundub, et tal pole sibula maitse vastu mitte midagi. Ja sisetunne ütleb talle, et algaval viirustehooajal on sibul põses ikka abiks.
Näis millal Mikk küüslaugu avastab, siis ei kannata temaga võibolla enam üldse ühes toas ööbida.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Oh, tuttav lugu. Meie oma on nagu nool köögikapi kallal, kui ta kööki pääseb. Enamuse ajast on meil värav kinni. Kui ma süüa teen, siis ma ei lase sisse aga muidu plika nohistab ka kapi kallal. Seal aind plassmassist nõud..
Ma ise ootan aega, millal ta avastab, et kylmkapi ust on ka mõnus lahti teha :P
Meie oma sööb rohelist sibulat. Pole siiani veel nägu teinud, et ei meeldi... :)))
Postita kommentaar