kahe hamba mees

Eile vaatas Miku suust mulle vastu juba kaks kiksu. Ja neid hambaid oskab ta kasutada küll. Kui ma näiteks eemaldan ta lambijuhtme küljest, raksatab mu kätte väike teravaservaline kihv -- täiesti kiskja pojuke! Vaat mida tähendab lõvi tähtkujus sündida! Ja nüüd saab siis veel suurema suutäie võtta, mitte sööki, vaid ema ihu. Koitu närib ta vahel samuti aga teiste puhul hoiab end veel tagasi, ilmselt pean seda võtma kui komplimenti -- mina maitsen kõige rohkem :)
Söögi poole pealt käib kõik ikka vahelduva eduga, vahel sööb ja vahel mitte. Püüan vähem imetada aga eks ta teeb päevased puudujäägid kiirelt öösiti tasa :)
Eile sõime komzii komzaad ehk siis värksekapsahautist hakkliha ja keedukartulitega ning Miku vaatas sellise näoga, et sai tallegi pakutud. Veidi aega avas ta lausa ise suud ja ootas lusikat. Võibolla asubki varsti suurte inimeste toidu kallale? Keedame kartuleid ilma soolata ja teeme muudki pisut magedamalt, las siis mekib. Ega mul endalgi need maitsetud titepüreed mingit vaimustust tekita. Pudrust puuviljapüreega saan ma veel aru ja see maitseb Mikulegi.
Siin aga üks pisike korstnapühkija: