sutsu jälle suurem

Viimaks ometi tuli Mikk-mehele hambaid juurde. Kõigepealt alumisse ritta üldarvestuses kolmas kiks ja kohe selle järel kaks sakilist üles. Küllap vahepealne kiire käimahakkamise aeg nõudis nii palju energiat, et hammastele ei jäänud enam miskit üle. Õnneks on suur inimese hammustamise tuhin parasjagu möödas ja kiksude saabumise ainsaks näitajaks on vahel veidi virilam olemine ja huultelt kõhuni ulatuv pidev hõbeniit.
Esimese aastakese täitumise puhul otsustasime Mikule ka veidi mehisema soengu lõigata, sest titekiharad hakkasid juba silmile langema. Koit varustas end asjatundlikult terve pinu tööriistadega (käärid ja kamm ja juuselõikusmasin)ning minu rolliks oli klienti kinni hoida. Karvade püüdmiseks mässisime kliendi vanasse T-särki, sest mõned vajalikud esemed on meie salongis veel puudu.
Mikk on muidu küll kõva mootorite sõber aga juukselõikusmasin ei kuulu ilmselt sõbralike mootorite kilda ja ta peitis end selle eest kiiresti mulle põue. Pisut sai kukla poolt siiski näritud, mille tulemusena tekkis muhe punk-soengu vastand: keset pead madalama karvastikuga vagu.
Seejärel haaras Koit käärid ja hakkas osavalt klõbistama. Ja ma sain aru, et tillukese lapse juukselõikus on vägagi suuri oskusi nõudev ala. Nimelt pead sa suutma juukseid lõigata ka pidevalt vehkiva pea küljest ja tegema kiireid ümberarvestusi, et kõigile ikka kõrvad pähe jääks. Koidu juuksuripraktika pärineb ilmselt tunduvalt leebemate klientide juurest, nimelt olla ta sõjaväes ikka aegajalt kedagi püganud.
Tulemus üllatas aga meid mõlemaid, Mikk sai kobeda suure poisi soengu ja mingit järelnoppimist polegi tarvis teha. T-särk tuli koos juustega ära visata ja mina läksin Mikuga dushshi alla, et veidigi udukarvakesi ihult eemaldada.