folkimas

Mikk folkis korralikult 4 päeva. Kõige enam istus talle lasterohke Roheline Lava ja kui uni peale tuli, ei seganud isegi Nikns Sunsi etno-punk. Mõne aja eest kahtlustasin ma tal võõrastusperioodi algust aga folgil polnud sellest jälgegi. Kui ikka mõnel memmel oli huvitavate sangadega kott või kena vöö, võeti suund kohe sinna ja prooviti kraam oma kahe hambaga ära. Mõni teine memm võis lausa Mikul naba kudistada. Igale pingiveeres lösutavale õllepurgile tuli jalaga obadus anda ja iga autologu ümber paar tiiru taaruda. Õnneks folkisime koos vanaemaga ja nii saime korda mööda Mikku talutada, muidu oleks ikka väga läbi võtnud küll :) Raekoja ees tegi Mikk oma elu esimesed käigud ühest (!) käest kinni hoides ja kilkas seejuures suurest rahulolust valjul häälel.
Einestasime enamasti murul aga viimase lõuna puhul käisime tõelises retro-sööklas kaubamaja taga hoovil, kus Mikk vitsutas hakk-kotletti keedukartuli ja valge kastmega. Betoon!
Kohtusime nii mõnegi toreda tegelasega, kes ikka folgil kohal ja õnneks suutsime klapitada ka trehvunksi Siuu ja kogu ta suure perega. Väga armsad ja toredad on nad kõik.
Kondase muuseumis oli nii maru-äge-super naivistide väljapanek, et haaraks kohe isegi pintsli järele. Tänud Andresele vihje eest.
4. päeva lõuna paiku mägede poole jalutades, kuulsin Centrumi kaupluse ukse taga kõõluvatelt kuttidelt sellise rahvatarkuse: "Pagan, pärast hambapesu oli vein ikka eriti jõleda maitsega!". Siit moraal – enne folgi lõppu pole mõtet hambaid pesta!
Tolmupilved kõrgusid tänu põuale nii kontserdiplatsidel kui ka jalutusteedel enneolematutesse kõrgustesse ja lava ees kepslevad noored kandsid kõik kahtlaselt tumedaid üle-põlve põlvikuid (eriti tumedad olid varbavahed). Eile sõitsime tikutopsilinnast kilukarbilinna tagasi ja küürisime õhtul Miku korralikult puhtaks. Täitsa kobe linalakk koorus jälle välja. Tolmuseid särke jätkub pesta veel mõnda aega aga mis sa siin ikka järgmise folgi ootuses teed :)
Ainsa olulise asjana unustasime sedapuhku maha fotoka ja nii jäi Miku esimene folk jäädvustamata. Jällegi põhjus järgmisele minna.
Pikka iga folgile ja folkijaile! Suured tänud lahkele pererahvale, kes meid võõrustasid.