kohting virtuaalse sõbraga

Eelmisel reedel toimus tähelepanuväärne kohtumine kahe pisikese blogitegelase vahel. Nimelt saabus kodusesse kama-vabariiki preili Annabel koos oma emme Lindaga Inglismaalt. Miku oli juba ammugi (mind suuvoodriks kasutades) kohviõhtu välja kaubelnud ja nõnda sai see teoks:

Kõik Padjaklubi liikmed, kes polnud kibedal puhkuseajal jõudnud seitsme maa ja mere taha minema kihutada, kogunesid Mooni terrassile ja pisukese hilinemisega saabus kohale ka Mikk-mees. Nimelt just sel õhtupoolikul pidi ta tavalise tunnikese asemel tuduma kaks – küllap aimates, et õhtul tuleb pikemalt virge ja võrgutav välja näha.

Siin vestleb paarike sõiduvahendite teemadel: üks pool eelistas selgelt vinget disaini ja sobivat värvitooni, kui teine kiskus juttu hobujõududele ja juhitavusele märjas kurvis.

Siin on väike montaazh saamaks kõiki osalisi ühele pildile :)

Kuidas Mikk Annabeli leidis? Ühel kenal päeval ilmus kiike tukkuma jäänud Miku blogi-pildi juurde kommentaar kelleltki müstiliselt Merineitsilt. Vaatasin pilti kommentaari kõrval ja miskit tundus kuidagi tuttav. Jälgi ajama hakates selgus, et mu vanad silmad polnud mind petnud. Lindaga olen koos käinud nii alg-, kui ka keskkoolis (vahepeal kolasin mina veel ühes koolis). Aga kohtunud polnud me peale kooli lõppu, millest varsti saab juba nii palju aastaid, et ei julge kirjutadagi :) Linda elas suurema osa sellest Pärnus ja peale tütrekese sündi kolis hoopiski mehe juurde Inglismaale. Igatahes oli väga meeldiv leida interneti sügavustest vanu tuttavaid. Loodetavasti ei takista riigipiirid noori blogitegelasi edaspidigi silmast silma kohtumast.

Padjaklubil jätkus tol õhtul juttu kauemaks ja ega kõiki klassi uudiseid vist ära jõudnudki rääkida. Midagi jäi kindlasti järgmiseks korraks varuks.