laupäev, juuli 15

kuumalaineis loksumas

Eelmisel reedel plaanisime oma väikse perega sõita liivaranda pikendatud nädalavahetust veetma, kuid kuumarekordi ennustustele tugevasti toetuv vanaema teatas, et minge kui tahate aga last ta küll sellise ilmaga kaasa ei anna. Eks ma ikka muretsesin, et kuis nüüd äkki ilma Mikuta ja kas ta igatsust ei tunne ja kuidas nad magatud saavad (kuigi Miku on oma senises elus pea kõigil öödel hästi maganud). Lõpuks nõustusin, sest Koit on igati väikse lõõgastuse ära teeninud ja kodumail tal puhata ei õnnestu – ikka tarvis kontorist korra "läbi põigata". Ja kui telefonile helistatakse, siis on väljend "puhkan Lätis" maagilise jõuga, hoobilt öeldakse, et ega kiiret polegi ja asjad annavad mõne päeva oodata. Nõnda läksimegi kahekesi ja lõime Jurmalas kampa onu Leo ja tema tütre Martaga. Üsna pea mõistsin, et Mikule oleks see puhkus tõepoolest liig olnud, nii et kuulake vanaemade tarkust!
Meie Koiduga oleme suvesoojadega suured Läti randade fännid. Juba teekond Jurmalasse sisaldab vähemalt üht värskendavat ujumispausi. Näiteks Lemmerannas veidi enne Läti piiri, või siis Salacgrivas või Saulkrastis. Lemmerand ongi kohalikest supluskohtadest meie lemmikuks, teine tore rand on Naskali lahe ääres põhjarannikul, kus vesi kiiresti sügavaks läheb ja tänu kehvale juurdesõiduteele pea alati inimtühjus valitseb. Päiksevõtt meid ei huvita aga merevees mulistame nagu morsad.
Pealegi saab Läti ujumistuuri teha väga väheste ettevalmistustega ja kasvõi ainult nädalavahetuseks. Ei mingeid lendude ja hotelli broneeringuid ega jama kohvritega. Lähed kohale, põikad i-punktist läbi, saad mõne kodumajutuse pisut väsinud vanas puumajas ja hakkad puhkama. Meile sobib. Samas kannab Jurmala ilmselt nii mõneski plaanis välja võrdluse Euroopa suurte kuurortitega. Näiteks kinnisvara hinnad pidavat olema juba kõrgemad kui Riveras. Ja vaatlused näitasid, et Tallinnaga on vahe juba mitmekordne.
Lapsena olen Jurmalas käinud paaril korral ning mäletan vaid randa, peale NL lõppu aga aina tihedamalt. Mis on muutunud? Kui 90. alguses meenutas Jurmalas kõik endisaegset hiilgust, suurem jagu vanadest villadest oli räämas ja nõukogude puhkekombinaadid jõllitasid puude vahelt tühjade mustavate silmadega, turiste oli napilt nagu söögikohtigi siis nüüdseks on toimunud totaalne muutus: renoveeritud maju on palju rohkem kui renoveerimata. Palju on päris uusi ehitisi ja isegi suuri hooneid tehakse korda (nt. Jurmala Spa Jomase ääres). Arhitektuuriliselt on see nagu tõeline paabel: leidub väga kauneid eelmise sajandi algusest pärit puitmaju, pitskaunistuste ja kohustusliku veranda ning tornikesega. Leidub veidi modernset minimalismi ja üha enam torkavad silma raha järele lehkavad uued toretsevad villad. Viimasel paaril aastal on hakanud Jurmalasse kerkima moodsad kortermajad. Aedade kujundus on seal samuti väga olulisel kohal. Kõige selle vahel on lõbus jalutada ning alati miskit põnevat leida, sest pindalalt on Jurmala Läti 2. linn (üle 30 km liivaranda).
Turistid on tagasi ning loomulikult annavad tooni venelased, kes erinevalt skandinaavlastest ei kooserda ringi lohmakais spordirõivais vaid mida lähemal õhtule, seda sädelevamaks nad muutuvad. Tore on istuda mõnes Jomase arvukatest tänavakohvikuist ja promeneerijaid jälgida. Hommikul alustavad esimestena vanemad valgete torbikmütsidega juudiprouad ja pisikeste lastega pered ning hilisõhtul annavad tooni 10 cm kontsadel pikki sääri välgutavad ebamaised olevused koos jämedaid kuldkette kandvate härgadega. Igav igatahes ei hakka.
Ujumas käime tihti ka Jurmalast pisut edasi Kolkja nina poole, kus rahvast vähem ja rannad veelgi kaunimad. Ragaciemsis võtame kalaturult ligi veidi suitsukala ja kergelt hapendatud kurki. Oleme sealkandis mitmel pool mõnuga telkinud, sest rannast tõepoolest puudust ei tule. Kummalisel kombel on nendes randades tunduvalt vähem vetikaid ja muid veekasve, mis kaldal haiseda saaksid ning liivgi tundub puhtam.
Vaat sellist reklaami tegin Jurmalale!
Toredaid kuurorte leiab aga lähikonnast veelgi: mürtsuva slaavi muusika, uhke muuli ja merevaigu muuseumiga Palanga ning väljapeetult vaikne Nida Kura säärel, kus puhkajaiks valdavalt sakslastest turistid. Nautige sooja merevett, kuniks seda jätkub!
Mikk veetis meie puhkuse ilma igasuguste probleemideta, tududes vahel tädi Kukli ja vahel vanaema kaisus ning olles sama rõõmus kui tavaliselt. Küllap järgmisel korral läheme merre juba koos.

Kommentaare ei ole: